Uuring: Kaks kolmandikku Eesti elanikest hindas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist edukaks

  • Pressiteated
  • 28.12.2017 09:12

#eu2017ee

EU2017EE logo
(foto: Annika Haas / EU2017EE)

Eesti elanikest 79% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub Riigikantselei tellitud ning Rait Faktum & Ariko OÜ korraldatud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Toetus on aasta jooksul tõusnud kahe protsendipunkti võrra.

„Euroopa Liidu toetuse mõõduka tõusu taga võib olla Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine, kuna see läks ladusalt ning on saanud meedias peamiselt positiivset tagasisidet,“ ütles Rait Faktum & Ariko uuringujuht Kalev Petti.

52% vastanutest hindas, et on kursis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud tegevustega. Keskmisest sagedamini hindasid end eesistumisega kursisolevaks 60–74-aastased (61% on hästi või pigem kursis) ning kõrgharidusega inimesed (60% on hästi või pigem kursis).

Infograafika: kursis Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega

Eestit peab eesistujariigina edukaks 61% ning ebaedukaks 15% elanikest. Neljandikul vastajatest ei olnud sellel teemal seisukohta. Kõige sagedamini nimetatud valdkond, millele Eesti eesistumise jooksul enim keskendus, oli Euroopa digivaldkonna arendamine (56% elanikest).

Infograafika: hinnang Eestile eesistujariigina

„Mul on hea meel, et inimeste toetus Euroopa Liidule on kõrge ja et Euroopa teemad lähevad inimestele korda. Ka teadlikkus Eesti eesmärkidest ja tegevusest on tänu eesistumisele paranenud, mis annab lootust arvata, et inimesed tunnevad, et nende sõna maksab," kommenteeris uuringu tulemusi Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Infograafika: olulised teemad eesistumise ajal
Valdkonnad, millele keskendus Eesti enim Euroopa Liidu Nõukogu praeguse eesistumise jooksul.

Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele kasvanud. Tänavu toetas euro kasutamist Eestis 81% elanikest. Euro kasutamist ei poolda 15% elanikest ning see osakaal ei ole aastaga muutunud.

Eesti tegevust Euroopa Liidus hindab edukaks 57% (2017. aasta jaanuaris 56%) Eesti elanikest ning ebaedukaks 27%. Hinnangud Eesti tegevusele on erinev, lähtudes vastaja vanusest, rahvusest, kodakondsusest ja sissetulekust. Keskmiselt sagedamini hinnatakse Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks 15–29-aastaste (65%), 60–74-aastaste (64%), eestlaste (65%) ning kõrgema sissetulekuga (800 eurot või enam pereliikme kohta kuus) inimeste (65%) hulgas.

Eesti jaoks olulisteks tegevussuundadeks Euroopa Liidu tasandil peeti kõige sagedamini rändekriisi algpõhjuste lahendamist, mida nimetas ühena kahest tähtsamast tegevussuunast 42% elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas nimetas ühena kahest kõige tähtsamast tegevusest 37% elanikest. Digiallkirja kasutusele võtmise oluliseks pidamine on hüppeliselt kasvanud, seda eriti noorte hulgas (53% noortest pidas seda oluliseks). Aasta alguses pidas digiallkirja kasutusele võtmist kogu Euroopas oluliseks vaid 11% vastajatest. 

Uuringu (PDF, 1,6 MB) käesoleva etapi küsitlus korraldati 2017. aasta novembris ja detsembris. Kokku küsitleti telefoni teel 1027 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat.