Euroopa Liit astus suure sammu paremini kontrollitud välispiiri suunas

  • Pressiteated
  • 14.07.2017 09:43

#eu2017ee

Paadid
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele plaanis luua IT-süsteem, millega hakatakse pidama arvestust nende Schengeni välispiiri ületavate inimeste üle, kes on pärit väljastpoolt Schengeni viisaruumi (foto: Annika Haas)

Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele plaanis luua IT-süsteem, millega hakatakse pidama arvestust nende Schengeni välispiiri ületavate inimeste üle, kes on pärit väljastpoolt Schengeni viisaruumi.

Kesksesse andmebaasi, mis loodetakse tööle saada 2020. aastaks, hakatakse talletama infot kolmandatest riikidest pärit inimeste Schengeni viisaruumi sisenemise, siit lahkumise ning sisenemiskeelude kohta.

„See on suur samm Euroopa julgeoleku digitaliseerimisel. Eesti eesistumise ajal tahame jõuda veel mitme üleeuroopalise siseturvalisuse andmebaasi loomiseni ja nende ristkasutuseni,“ sõnas siseminister Andres Anvelt.

Parem kontroll ELi välispiiridel lühendab piirijärjekordi ja vähendab ebaseaduslikku sisserännet, aidates muu hulgas välistada olukorda, kus inimene jääb Schengeni viisaruumi liiga kauaks pelgalt seetõttu, et ta ei tea, kui kaua ta võib siin viibida. Uus süsteem hakkab tagama, et info maksimaalse lubatud viibimisaja kohta jõuaks reisijani aegsasti ja automaatselt.

Kuna kogutavatele andmetele saavad ligipääsu julgeoleku- ja korrakaitseasutused, siis aitab uus süsteem kaasa ka välispiiride valvamisele ning terrorismi ja raske kuritegevuse vastasele võitlusele.

Kesksesse andmebaasi talletatakse kolmandast riigist pärit inimese nimi ning tema reisidokumendi tüüp, nelja sõrme jäljed ja näokujutis. See aitab kolmandate riikide kodanikke paremini tuvastada ja võimaldab piirivalvuritel avastada inimesi, kes üritavad valeidentiteeti kasutades Euroopasse pääseda. Lisaks salvestatakse info selle kohta, kust inimene Schengeni viisaruumi siseneb ja kust ta siit väljub.

Süsteemis talletatav info on turvaliselt hoitud. Infole hakkavad ligi pääsema vaid piirivalvurid, korrakaitsjad, viisa- ja julgeolekutöötajad ning teised ametnikud, kes vajavad seda oma tööks eurooplaste turvalisuse tagamisel. Piiride valvamiseks kasutatavad andmed kustuvad automaatselt viis aastat ja ülejäänud info kolm aastat peale selle kogumist.