Eesti annab aasta lõppedes eesistuja teatepulga üle Bulgaariale

  • Pressiteated
  • 29.12.2017 14:37

#eu2017ee

Lilleväli Kultuurikatlas
foto: Annika Haas / EU2017EE

Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus lõppeb 31. detsembril. Alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli üle Bulgaaria, kelle ülesanne on järgneva poole aasta jooksul viia edasi Eesti ja teiste varasemate eesistujate tööd Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Eesti, Bulgaaria ja Austria on järjestikuste eesistujatena koostanud ka eesistujariikide kolmiku programmi, et jõuda pooleteise aasta jooksul ühistes olulistes valdkondades järjekindlalt võimalikult kaugele.

„Pool aastat ei ole Euroopa Liidus märgi maha jätmiseks just pikk aeg, ent usun, et see Eestil õnnestus. Tahan tänada kogu eesistumise meeskonna liikmeid – ametnikke ja ka ministreid, kes töötasid nii Tallinnas kui ka Brüsselis pühendunult ja väsimatult Eesti eesistumise edukuse nimel. Me ei hoidunud ka keerulisematest teemadest ning saavutasime tänu heale tööle ja oskusele hetkeolukorda ära kasutada käegakatsutavaid tulemusi. Kindlasti kinnistus Eesti kui digiriigi kuvand ning jätsime eesistumisega Euroopasse märkimisväärse digitaalse jalajälje,“ võttis Eesti ELi nõukogu eesistumise kokku Eesti peaminister Jüri Ratas.

„Digivaldkonnas saavutatu puudutab otseselt ELi pikaajalist konkurentsivõimet: näiteks leppisime kokku järgmised sammud ELi tasandi e-riigi, uue põlvkonna tehnoloogia taristu ehk 5G ja digitaalse ühtse turu välja arendamisel. Teiseks on Euroopa kindlasti ühtsem ja turvalisem. Jõudsime olulise järgmise sammuni kaitsekoostöös, mistõttu on Euroopa täna võimekam nii traditsioonilises kui ka küberkaitsealases koostöös. Keeruline ja põletav probleem Eesti kui eesistuja laual oli rändekriis, kus tuli ühtaegu lahendada nii rände algpõhjuseid kui ka vähendada rännet ennast. Ühtlasi jõudsime ELis otsuseni töötada välja infosüsteemid, mis tugevdavad kontrolli kogu ELi piiril. Kolmandaks sõlmisime kõik vajalikud kokkulepped Pariisi kliimaleppe elluviimiseks Euroopa Liidus. Otsused, mis toovad kaasa suuri muutusi jäätmete taaskasutamisel, elektrituru suunamisel taastuvenergiale ja heitmekvootide karmistamisel, hakkavad juba lähiaastatel mõjutama iga eurooplast,“ lisas Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

„Eesistumine tõi Eestisse üle 27 000 väliskülalise, sealhulgas 27 ELi liikmesriigi liidrid, kes arutasid, kuidas teha eurooplaste elu paremaks. Mul on hea meel, et suutsime pakkuda neile põnevaid arutlusteemasid, kõneainet pakkuvat keskkonda Kultuurikatlas, maitsvat toitu ning jääda meelde külalislahkete võõrustajatena. Arvestades Eesti väiksust ja kõrvalist kohta maailmakaardil on see väga suur väärtus – tänu meie tublile 1300 eesistujale oleme teinud Eesti Euroopas suuremaks,“ jäi Eesti ELi nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli lõppeva poolaastaga rahule.

Kuigi eesistumise fookus liigub Eestilt Bulgaariale, jätkub Eesti tutvustamine maailmale Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamise raames. Brexiti tõttu varasemaks liikunud EV 100 välisprogramm algas seetõttu pool aastat varem ning keskendub järgmisel aastal just Eesti sünnipäevale.

Täna pärastlõunast muutub Eesti ELi nõukogu eesistumise ametlik veebileht, et anda teatepulk üle uuele eesistujale. Veebileht eu2017.ee keskendub edaspidi ülevaatliku pildi andmisele Eesti eesistujana tehtud tööst.

Kogu Eesti eesistumistiim soovib Bulgaariale edu algavaks kiireks poolaastaks.

Lisateave

Kontaktid

Jüri Laas

Jüri Laas

Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures / Pressiesindaja (Coreper II)

+32 22273910 permrep.eu@mfa.ee

@jurilaas

Inga Bowden

Inga Bowden

Eesti Vabariigi alaline esindus Euroopa Liidu juures / Kommunikatsioonijuht

+32 22273910 permrep.eu@mfa.ee

Piret Seeman

Piret Seeman

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat / Pressiesindaja

info@eu2017.ee