Peaminister Jüri Ratase kõne Riigikogus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemal

  • Muu
  • 16.05.2017 11:40

#eu2017ee

Peaminister Jüri Ratas pidas kõne Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemal

Austatud Riigikogu esimees!

Lugupeetud parlamendiliikmed ja suursaadikud!

Head eurooplased!

Euroopa Liidu suurim teene meie maailmajao riikide ja rahvaste ees on, et Euroopas pole enam olnud sõda. Seetõttu pälvis Euroopa Liit mõne aasta eest Nobeli rahupreemia. Eesti on kuulunud Euroopa ühisperre 13 aastat ning me väärtustame seda kõrgelt. Pea neli viiendikku Eesti elanikest toetab kuulumist Euroopa Liitu.

Eesti eesistumise alguseni on jäänud 46 päeva. Paljude jaoks Tallinnas ja Brüsselis on need väga pingelised 1104 tundi, kuid oleme eesistumiseks valmis. Meie sihid on seatud, enam kui 1700 töögrupi kohtumist planeeritud, 265 üritust ette valmistatud, 318 andekat inimest tööle võetud ning rohkem kui 500 toimikut lauale tõstetud. Põhjalik ettevalmistus tähendab loodetavasti, et sündmused ei taba meid ootamatult. Tänan kõiki panustanud inimesi, sealhulgas siin saalis olijaid, kelle igakülgset tuge tunneme kindlasti ka edaspidi.

Meie eesistumise olulisemad sisulised teemad ja tegevused on peaaegu paigas.  Tahan aga alustada millestki muust. Meie prioriteedid on hoolikalt läbi kaalutud ja arutatud, iga algatust ja üritust pikalt analüüsitud – selles nimekirjas pole ainsatki ebaolulist asja. Kuid neist olulisim on, et Euroopa püsiks tugev ja ühtne. Nagu ütles hiljuti Donald Tusk: „Euroopa kui poliitiline ühendus on kas ühtne, või ei ole teda üldse.“

Meie eesistumise moto on „Ühtsus tasakaalu kaudu“. Eestlastele meeldib märkidesse ja tunnuslausetesse väikese irooniaga suhtuda. Kuid need kolm sõna võtavad kokku meie eesistumise tähtsaima ülesande: aitame Euroopal ühte hoida ja hoolitseme, et keegi ei tunneks end kõrvale- või mahajäetuna.

Ühtne olemine ja ühtsena tegutsemine ei ole loosung; selle deklareerimisest ei piisa. Ühtsus nõuab tööd, kompromisse, head tahet, mõnikord enda uhkuse alla neelamist või rasket selgitustööd. Just see ühisosa ja tasakaalupunkti otsimine on eesistuja roll – balansseerida õiglaselt uut ja traditsioonilist, riskantset ja turvalist, majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonda, suurt ja väikest, Põhja ja Lõunat, Ida ja Läänt.

Tasakaalustava jõuna peame ennekõike olema head kuulajad. Oluline on kokku leppida, mis on 27 riigiga Euroopa Liidu ühtsuse ja tegutsemisvõime lakmustest. Võtame tasakaalustaja rolli hea meelega enda kanda, otsusevõimeline Euroopa Liit on kõigi huvides.  Me ei soovi kunagi tagasi poolitatud ja lõhestunud, üksteise vastu pöördunud Euroopat.

Austatud saadikud!

Küünikute, populistide ja viimsepäevakuulutajate meelehärmiks on Euroopa endiselt hea tervise juures. Ühendkuningriigi referendumile järgnenud šokk ja sisekaemus viisid esmalt Bratislava tippkohtumise ning seejärel Rooma deklaratsioonini. Enese taasleidmise protsess näitas, kui tugev on Euroopa vundament ning koostöösoov. Me mitte ainult ei pea olema ühtsed, vaid me ka tahame olla. Kõigi katsumuste kiuste sooviks Eesti iseseisvusmanifesti sõnadega öelda, et „Euroopa, Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel“.

Olen uhke Rooma deklaratsiooni sünni ning selle üle, mis seal kirjas. See on avaldus liidult, kes ei karda olla maailmale avatud ja soovib koos saavutatut hoida ja arendada. Paavst Franciscus ütles tol üleval päeval, et Euroopa Liit on suurem kui selle osade summa ning et ühtsus ei tähenda erinevuste puudumist, vaid nende kooskõla. “Käes on aeg olla arukas, aeg teha kindlaks, mis on meile olemuslikult oluline ning sellele edasi ehitada,” lausus Paavst Franciscus. Just seda oleme teinud. 

Võime rahul olla, et sellel Euroopa tulevikku suunaval paberil on kirjas meie jaoks oluline: julgeoleku, turvalisuse ja naabruse tähtsus, vajadus lõpuni arendada Euroopa majandusruum koos vajalike ühendustega, aga ka kartmatus tegeleda kiirest tehnoloogilisest muutusest tulenevate võimaluste ja ohtudega.

Meie ühtsuse ja otsusekindluse proovikiviks on, kui hästi suudame väljaöeldu ellu viia. Eesti eesistumine on osa pikemast teekonnast ning meie neli prioriteeti on kantud Bratislava ja Rooma vaimust. Meie juhtmõteteks on: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa

Head rahvasaadikud!

Euroopa Liit ei tähenda üksnes majandust, kuid ilma tugeva majanduseta oleks seda raske ette kujutada.

Neljale põhivabadusele tuginev vundament teeb võimalikuks meie põllumajanduspoliitika ja struktuurifondid, noorte tööpuudusega võitlemise, piiri- ja looduskaitse ning väga sügava ja mitmekesise koostöö. Kõik selle, mida Euroopas ootame: rahu, turvalisuse, heaolu.

Euroopa majandus peab olema avatud ja uuendusmeelne – avatud muutustele, uutele võimalustele ja värsketele ideedele. 500 miljonit tarbijat ühendav Euroopa siseturg on üks suurimaid saavutusi: oleme oma piirid avanud teiste liikmesriikide kaupadele, teenustele, kapitalile ja inimestele. Ühine turg ei ole aga siiani valmis ning suur osa Euroopa majanduse potentsiaalist on veel kasutamata.

Teenustesektoris luuakse pea 90% uutest töökohtadest, mistõttu on eriti oluline, et neid oleks lihtne luua ning ettevõtetel võimalik takistusteta kasvada. Selleks tegeleme Euroopa teenuste e-kaardi ettevalmistamise, reguleeritud kutsealade küsimuse ning ELi äriühinguõiguse reformimisega.

Tulevikus soovime, et kui Eesti arhitektid projekteerivad Milanosse uut ooperimaja, teevad Eesti ja Itaalia ametnikud ära vajaliku bürokraatliku taustatöö. Et sama projektiga tegeleva Poola ehitusinseneri kvalifikatsiooni tunnustaks ka kohapealsed asutused. Et Milanosse koliv Iiri perefirma saaks asuda uues ooperihoones kohvikut pidama ning end ilma vaevata Itaalia registrisse kanda. Ning kui ooperimaja kuulsaid küpsiseid hakatakse eksportima Jaapanisse ja Lõuna-Ameerikasse, saab seda teha juba uute vabakaubanduslepingute alusel.

Ettevõtted tekivad ja on edukad, kui nende tegevuskeskkond on lihtne, etteennustatav ja toetav. Reeglina on vaja ka raha. Iseäranis oluline on see väikeste ettevõtete puhul, kellel on tihti keeruline finantseerimist saada. Olukorda aitab leevendada Strateegiliste Investeeringute Fond, mis toetab nii era- kui avaliku sektori investeeringuid ning teeb lihtsamaks ka välisinvesteeringud.

Hea ettevõtluskeskkonna osa on õiglane konkurents. Ausatel ettevõtetel on raske võistelda maksudest kõrvale hoidjatega. Seepärast tegeleme eesistujana piiriülese käibemaksusüsteemi parendamise, finantsnõustajatele reeglite kehtestamise ja liikmesriikide maksuametite koostöö tõhustamisega. Kuna maksukonkurents on rahvusvaheline, peavad koostööst keelduvad riigid – maksuparadiisid – sattuma musta nimekirja.

Majandusteema lõpetuseks rõhutan veel üht aspekti, millel on nii ettevõtjale kui tarbijale suur mõju – see on energeetika.  Euroopa energiasüsteem peab muutuma arukamaks, puhtamaks ja soodsamaks.

Alates juulist on meie vedada mahukas puhta energia pakett, mis tegeleb energialiidu kõigi olulisemate tahkudega. Taastuvenergia, elektrituru toimimise ja energiasäästu teemadel kokku leppida pole lihtne, kuid vajame kiireid lahendusi. Ilma Euroopa ühtse energiapoliitika ja energiaturuta on raske teostada meie soovi olla Venemaa energiasüsteemist lahutatud ja täielikult ühendatud Euroopag

Turvaline ja kaitstud Euroopa

Austatud kolleegid!

Poliitikutele meeldib korrata, et asi on alati majanduses (it’s the economy, stupid). See on rahulike aegade loosung, siis kui ajalugu on hetkeks puhkepausil ja rahu tundub igavene. Ajalugu on Euroopa alus ja parim õpetaja. Euroopa Liit algas enam kui 60 aastat tagasi rahuprojektina ning täna on julgeolek ja turvalisus taas päevakorra tipus. Oleme maailmale avatud, kuid meie kodu peab olema turvaline ja kaitstud.

Meie turvalisus ei sõltu ainult koduõuest, vaid mujal maailmas toimuvast ja meie veenvusest rahvusvahelisel areenil. Meie jaoks on jätkuvalt tähtis Euroopa Liidu välispoliitiline tugevus ja ühtsus. Eesistujana toetame Federica Mogherinit Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisel.

Euroopa peab kaitses enam tegema ning oma kaitsevõimet tõstma. Mul on hea meel, et seda tõdemust on kosta järjest enamatest Euroopa pealinnadest. Kaitsevõimesse tuleb rohkem investeerida, sest tühi kott ei seisa püsti. Samamoodi on oluline tihedam kaitsealane koostöö ja kokkulepe, kuidas ühiselt rahastada ELi sõjalisi operatsioone. NATO ning tihedad sidemed Ameerika Ühendriikidega jäävad meie jaoks ülioluliseks. Seda vajalikum on, et Euroopa oleks tulevikus senisest tugevam partner. Ka Suurbritannia jääb meile siin väga lähedaseks.

Kuid ohud ei ole alati sõjalised. Et Schengeni ala oleks turvaline ning Euroopas saaks vabalt liikuda, peab Euroopa Liidu välispiir olema kindel ning nii isikud kui kaubad paremini kontrollitud. Kurjategijatel ei tohi olla võimalik ühest liikmeriigist teise liikudes oma minevikku varjata. Õiguskaitseorganitel peab olema sobiv õigustik ning õige tööriistakast, et teha koostööd ja vahetada andmeid. Selleks ehitame üles mitu põhjalikku ühist andmebaasi, sealhulgas piiriületuste, reisilubade ja tagasisaatmisotsuste kohta. Seejuures on hädavajalik, et need andmebaasid omavahel suhtleks ja info riikide vahel liiguks. Ükski terrorist või kurjategija ei tohi jääda tabamata, sest me ei suuda omavahel koostööd teha.

Ma ei taha nimetada rännet ohuks, aga teame, et see tõi Euroopas kaasa poliitilise kriisi ja vajab lahendamist. Süürias toimuv on tragöödia. Meil on kohustus aidata inimesi, kes põgenevad sõja ja räigete inimõiguste rikkumise eest. Neil pole valikut ja Euroopasse saabunute puhul ei ole meil teistsugust valikut, isegi kui saame palju teha väljaspool Euroopat. Peame aitama mitte sellepärast, et oleme eurooplased, vaid seetõttu, et oleme inimesed. Suure põgenikevooga toimetulek ei ole aga lihtne ning nõuab läbimõeldud poliitikat.

Siinkohal tasub meenutada meie eesistumise motot: rändekriisi ei lahenda ükski riik üksi, peame tegutsema koos. Meil tuleb leida tasakaal riikide vahel, kes iga päev põgenike saabumisega silmitsi seisavad ja nende vahel, kes peavad panustama muud moodi.

Rändekriis tõestab, et Euroopa ei saa ignoreerida tema piiridest kaugemal toimuvat. Pikaajaliseks lahenduseks peab põgenike päritoluriikide olukord paranema ja inimkaubitsejate tegutsemine muutuma võimatuks – näeme selle nimel rändepartnerluse raames kõvasti vaeva. Tänu sellele on näiteks Liibüa inimkaubitsejate pääs Itaaliasse nüüdseks oluliselt raskem.

Euroopa Liidu huvides on, et meie lähiümbruses oleks rahu ja inimestel hea elada. Idapartnerlus on meie jaoks oluline – Ukraina, Moldova, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene ja Georgia peavad tundma liidu igakülgset toetust. 24. novembril toimuval idapartnerluse tippkohtumisel tuleb pakkuda käegakatsutavaid tulemusi partnerriikidele, nende kodanikele ja ettevõtetele.

Kuigi Eesti vedada ei ole Euroopa Liidu välispoliitika, rõhutan veelkord, et Euroopa Liidu ühtsus on meie kõige olulisem välispoliitiline tööriist. See käib ka Euroopa Liidu suhete kohta Venemaaga. Euroopa Liit on võtnud ühtse ja põhimõttelise seisukoha käitumise suhtes, mis rikub rahvusvahelist õiguskorda.

Venemaa pole oma käitumist muutnud, kohustusi täitnud ja konflikt Ukrainas jätkub. Seega peab jätkuma ka Euroopa Liidu poliitika Venemaa suunal, mis rajaneb välisministrite kokkulepitud viiel põhimõttel, millest kõige olulisem on Minski lepete täielik täitmine.

Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine

Head kuulajad!

Ilmselt ei üllata kedagi, et üheks meie prioriteediks on digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine. Rääkides Euroopa ametikaaslastega, tundub Eesti IT-maine olevat nii tugev, et meilt oodatakse kuue kuuga e-Euroopa valmis tegemist. Peame jääma realistlikuks, kuid meil on tõepoolest mahukas ning Euroopa tuleviku jaoks ülioluline digiprogramm.

Ühtse e-turu loomine lubab enam kui 400 lisamiljardit aastas Euroopa majandusse ning sadu tuhandeid uusi töökohti. Euroopa peab tegutsema, et mitte jääda muust kiirelt arenevast maailmast maha. Ka Eesti edumaa kahaneb, kui me intensiivselt pedaalidele ei vajuta.

Kui digitaalse ühtse turu pakett on meie digiprogrammi süda, siis lisaks vaatame kõike eesistumise ajal tehtavat läbi binaarsete prillide: ehk saab midagi teha nutikamalt, paremini IT-lahenduste abil? Infotehnoloogia ei ole asi iseeneses, vaid tänapäevase ühiskonna osa ja meie eesmärkide saavutamise vahend. Internet ja digitööriistad on juba muutnud ja muudavad ka edaspidi töötamist, puhkamist, suhtlust oma pere ja sõpradega ning hobisid.

Digitaalse ühiskonna toimimisel on selged eeldused. Üks neist on andmete vaba liikumine. Kui Euroopa Liidus saavad piiranguteta liikuda nii inimesed, kaubad, teenused kui ka kapital, peavad sama tegema ka andmed ja informatsioon. Meie kutsume seda viiendaks põhivabaduseks. Toimiva digitaalse siseturu loomiseks tuleb veel väga palju teha, sealhulgas ootame Komisjonilt hiljemalt sügisel andmete vaba liikumise algatust. Arutusel olev Euroopa elektroonilise side seadustik loob aluse andmete vabale liikumisele, samuti kiirele, kvaliteetsele ja piiriüleselt kättesaadavale internetiühendusele.

Iga eestlane on vähemalt korra vihastanud, kui ei saa reisil olles vaadata eestikeelseid suusaülekandeid või ei õnnestu Internetist tellida meeldima hakanud talvekampsunit. See ei pea nii olema: Pariisis poodi minnes ei küsita hispaanlaselt teistsugust hinda kui kohalikult elanikult. Piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamisel on konkreetne kasu nii ettevõtjale kui tarbijale käegakatsutav.

Lisaks geoblokeerimise lõpetamisele tegeleme sellega, et tarbija õigused ja garantiid oleks ühesugused, ükskõik millises riigis ta oma e-ostu tegi. Ajakohastamist vajab ka piiriülene e-käibemaksu süsteem ning e-raamatute ja e-ajakirjade maksustamine.

Teine inimeste igapäevaelu otseselt puudutav suurem algatus on autoriõiguse reform: enamik meist loeb online-uudiseid, vaatab YouTube´i videosid või järelvaatab telesaateid. 10 aastat tagasi me seda ei teinud. Selle reformi läbiviimine aitab seadused elule järele ning teeb ETV programmi kättesaadavaks kõikjal Euroopas.

Oleme Eestis õigusega uhked, et siin on lihtne Interneti vahendusel asju ajada. Meil on kogemusi, mida jagada ning loodame, et kogu Euroopa on valmis kaasa mõtlema, kuidas muuta e-valitsemine reaalsuseks. Soovime need arutelud vormida Tallinna deklaratsiooniks, mis meie eesistumist meenutama jääks. Praktilisi samme plaanime paralleelselt astuda e-tervise ja e-õiguse valdkondades.

Meie entusiasm digiteemal on kõigile teada, kuid kõik riigid seda samal määral ei jaga. See on mõistetav. Suured muutused toovad alati kaasa hirme ja väljakutseid. Kellelgi on oht jääda kaotajaks. Me teame oma kogemusest, et riskid küberjulgeoleku ja privaatsuse osas on olemas ning võtame neid muresid tõsiselt. Digiteemadel jõudsalt edasi liikumiseks tuleb tõstatatud küsimustele anda veenvad vastused.

Mina usun, et Euroopa on käiguvahetuseks valmis. Üheks selgeks signaaliks on, et septembris tulevad Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead Tallinnasse arutama Euroopa digitaalset tulevikku. Koos vaatame mitte ainult homsesse või ülehomsesse, vaid viie, kümne ja viiekümne aasta kaugusele.

Kaasav ja kestlik Euroopa

Head inimesed!

Majanduse ja tehnoloogia arengut vastandatakse tihtipeale inimlikkusele ja keskkonnale. See pole õige ning Euroopas õnneks mitte tõsi. Inimese ja looduse väärtustamine pole siinkandis luksus, vaid põhimõte, millega alati arvestame. Oleme selles osas maailmas üsna unikaalsed.

Eesti eesistumise prioriteete ei saa tähtsuse järgi ritta panna, kuid minu jaoks on kaasav ja kestlik Euroopa samasugune kõike läbiv joon nagu meie digiteemad. Meie jaoks on oluline, et Euroopa on rahus iseenda ja teistega, ilus, vaba, jõukas ja turvaline. Me soovime, et Euroopa on selline kõigi jaoks ja mitte ainult nüüd, vaid ka tulevikus.

Euroopa Liit on alati tähendanud võrdseid võimalusi – olgu tööl või ühiskonnaelus osalemisel. Eesistujana keskendume näiteks sellele, et teise riiki lähetatud töötajaid kohalike töötajatega võrreldes õiglaselt koheldaks, et erivajadustega inimesi tehnoloogia abil ühiskonnale lähemale tuua ja nende ligipääsu toodetele ja teenustele parandada, et pere ja tööelu ühitamine lihtsamaks muuta.

Teame, et koos tehnoloogia arenemisega muutub ka töö tegemine. See toob kaasa huvitavaid võimalusi: digitaalsetest nomaadidest eBays ja Etsys kudumeid müüvate memmedeni.  Inimesed saavad neist muutustest kasu vaid siis, kui nad on nendeks valmis, kui vajalikud oskused on olemas ning ka seadusandlus uut reaalsust arvestab. Eriti tähtis on see noorte puhul, kelle õppimis- ja töökoha leidmise muudab loodetavasti lihtsamaks Europassi veebiplatvorm. Olukorras, kus töö leidmine ei ole lihtne, annab vabatahtlik töö väärtuslikku kogemust ja kasuliku täienduse CV-le. Euroopa Solidaarsuskorpus viib kokku vabatahtlike otsijad ja noored, kes soovivad vabatahtlikuna töötada – see on justkui ELi versioon Eesti iduettevõttest Jobbatical.

Meil ei ole üleliigseid inimesi. Kõigil on õigus olla hoitud, teha tööd, veeta aega perega, elada täiel rinnal ja ühiskonda panustada. Suur osa meie rahulolust eluga sõltub aga meie keskkonnast. Peame elama loodust vähem koormates. Seda pole vaja mitte ainult meie vaimse ja füüsilise tervise huvides – kuigi see peaks olema piisav argument – vaid ka ratsionaalsetel põhjustel. Ülekoormatud ja rikutud ökosüsteemid tähendavad otsest ohtu meie põllumajandusele, tööstusele, energiatootmisele – kogu majandusele.

Tasakaalu leidmine looduse ja majanduse vahel pole mitte ainult võimalik, vaid hädavajalik. Eesistujana on meie ees kaks suurt teemat, kus otsime seda tasakaalu koos teiste liikmesriikidega: Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitika.

99,9% maailma klimatoloogidest on veendunud, et inimtekkelised kliimamuutused on reaalsus. Me võtame Pariisi kliimakokkuleppe elluviimist tõsiselt. Selleks reformime ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, vähendame CO2 heidet erinevates sektorites ning tegeleme ka maakasutuse ja metsanduse panusega kliimamuutustesse. Lisaks kliimamuutuste kiiruse ja tagajärgede vähendamisele toob see boonusena kaasa ka puhtama õhu.

Konkurentsivõimeline majandus ei pea ainult olema vähem energiamahukas, vaid säästma kõiki ressursse. Prügi on raiskamise nähtav sümptom, mis ühtlasi ohustab loomi ja hävitab elukeskkondi. Peame oma tootmist ja tarbimist kujundama, et jäätmeid tekiks vähem ning neid saaks uuesti kasutusse võtta . See ambitsioonikas ülesanne väljendub ka ELi jäätmepaketi mahukuses.

Kallid kaaseurooplased!

Meil on nende kuue kuu jooksul võimalik Euroopa inimeste elu käegakatsutavalt paremaks muuta. Kahjuks langeb sellesse aega ka üks nukker sündmus: algavad läbirääkimised Ühendkuningriigi lahkumise üle. See on kurb, sest Ühendkuningriik on Eesti kauaaegne partner, liitlane ja mõttekaaslane. Kuid nagu britid ise ütlevad, juba mahapillatud piima pärast ei ole mõtet enam pisaraid valada.

Peame arvestama, et läbirääkimised toimuvad meie eesistumise ajal ning see mõjutab keskkonda, kus tegutseme. Kuid Brexit ei ole meie eesistumise peateema ega prioriteet: meil on selles protsessis oma roll, aga igapäevane töö on siin Komisjoni õlul, nõukogu poolelt peamiseks vedajaks Donald Tusk. Meie ülesanne on keskenduda tulevikule. Töö ühegi prioriteediga ei jää seisma, 2019. aastal valimiskastide juurde asuvad Euroopa kodanikud ootavad meilt lahendusi nende turvalisuse ja heaolu tõstmiseks.

Tõin välja, et meie eesistumise põhiteemad on sünkroonis Bratislava teekaardi ja Rooma deklaratsiooniga. See ei tähenda, et Eesti võtab ainult üle selle, millega EL juba tegeleb. See tähendab, et EL on juba aastaid tegutsenud Eesti jaoks oluliste teemadega. Meilgi on olnud oma roll nende teemade lauale toomisel ja seal hoidmisel – Rooma deklaratsioon ei ole esimene ega viimane Euroopa Liidu dokument, millelt eestlaste näpujälgi leida võib.

Eesti valmistumine eesistumiseks ei alanud mitte aastal 2012, kui Euroopa Liidu Sekretariaadis tehti esimesi plaane, vaid 20 aastat tagasi, kui alustasime liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga.

Iga osalemine töögrupis, iga sõnavõtt, iga ministri käik nõukokku on tähendanud meile ELi paremat mõistmist, aga näidanud ka Euroopale, kes me oleme ja mida meil on pakkuda.

Seetõttu tänan kõiki Eesti presidente ja peaministreid Eesti euroopalikul kursil hoidmise eest. See, et täna on ELi laual ambitsioonikad digifailid, et meie ühine välis- ja energiapoliitika on sirgeselgsem, et meie naabruspoliitika on järjepidev, et Euroopa põllumajanduspoliitika on õiglasem, ei sündinud iseenesest. Oleme aidanud Eesti jaoks olulistel teemadel Euroopa teemadeks saada.

Juulis algab meie võimalus seda ühisosa veelgi suurendada. Peame kõik koos panustama. Tublid ametnikud Eestis ja Euroopas, ministrid ja Riigikogu liikmed, Euroopa Parlamendi saadikud, Euroopa Komisjoni volinikud, ajakirjanikud ja koostööpartnerid. Jõudu meile kõigile!

Aitäh.

* Kursiivis osa tekstist ei lugenud peaminister ette.