Peaminister Jüri Ratase kõne Euroopa Parlamendis: ülevaade Eesti ELi nõukogu eesistumisest

  • Muu
  • 16.01.2018 14:19

#eu2017ee

Jüri Ratas
Peaminister Jüri Ratas andis Euroopa Parlamendis Strasbourgis ülevaate Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest (foto: Euroopa Parlament)

Lugupeetud Euroopa Parlamendi president, Euroopa Komisjoni president, fraktsioonide silmapaistvad juhid ja Euroopa Parlamendi liikmed!

Kuus kuud tagasi seisin siin parlamendi ees ja lubasin, et Eesti eesistumine töötab sellise Euroopa nimel, kus kõigi arvamusi võetakse kuulda ning kus erinevate traditsioonide ja huvide vahel valitseb tasakaal. Tsiteerides Iiri luuletaja Seamus Heaney sõnu soovisin, et lootus ja ajalugu taas Euroopas riimuksid.
 

Ma ei rõhutanud  meie eesistumise motot – „Ühtsus tasakaalu kaudu“ – lihtsalt niisama. Ma olin seda öeldes veendunud, et kõik eesistumise nimel töötavad inimesed annavad oma parima, et leida üksmeel töörühmades, nõukogu kohtumistel või teiega peetud kolmepoolsetel kohtumistel. Olin äärmiselt liigutatud nähes, kuivõrd pühendunud on samale eesmärgile ka liikmesriigid, Euroopa Komisjon ning Euroopa Parlament. 

Peeti sadu, sageli väga  keerulisi arutelusid, ent kõik osapooled püüdsid alati saavutada kooskõla ja jõuda kokkuleppele. Ühiselt sooviti leida lahendusi, mis kindlustaksid ja arendaksid vabadusi, mis on täna Euroopa kodanikele iseenesestmõistetavad. Soovin avaldada kõigile teile siirast tänu sellise solidaarsuse ülesnäitamise eest, kuna ühtsuses peitub jõud.

Tihti osutatakse sellele, et ELi liikmesriigid on oma suuruselt, kultuurilt ja kliimalt väga erinevad. Osal meist on talviti vaid mõni tund päevavalgust, teistel on rohkem päikest kui lund. Kuid unistus Euroopa helgest tulevikust on meil kõigil ühine. 

Ehkki Euroopa Liit on muutumas tugevamaks ja ühtsemaks, ei saa me unustada, et pärast Brexiti referendumit ning enne olulisemaid valimisi Euroopas oli õhus palju segadust ja pessimismi. Bratislavas, Maltal, Roomas ning ka Tallinnas septembris toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumisel võetud poliitiline suund on aidanud meil sellest raskest perioodist üle saada. Euroopa Liit on pööranud uue lehekülje. Ma soovin siiralt kõiki ELi liikmesriike ja kodanikke selle eest tänada.

On palju, millega võime rahul olla. Oleme viimaks jõudnud punkti, kus kogu Euroopa tunneb majanduse elavdamisest tulenevat kasu. Nüüd on minu soov, et igal eurooplasel oleks vabadus elada oma elu täiel määral turvalises, tugevas ja konkurentsivõimelises Euroopas. See saab alguse avatud ja innovatsioonil põhinevast majandusest, mis toetab konkurentsivõimet, töökohtade loomist ja ettevõtteid. Euroopa ettevõtjate toetamist jätkatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi või, nagu seda on hakatud kutsuma, nn Junckeri fondi mandaadi pikendamisega.

Alates 2019. aastast muutub käibemaksu tasumine kaupade piiriüleselt müügilt ettevõtjatele lihtsamaks. Samuti otsustasime, et rahvusvahelisi maksueeskirju tuleb ajakohastada, et tagada digimajanduse ettevõtjate õiglane maksustamine. Ma olen uhke, et viimase kuue kuu jooksul viidi lõpule vabakaubandusläbirääkimised Jaapaniga, uued läbirääkimised algatati Tšiiliga ning oleme väga lähedal kõneluste alustamisele Uus-Meremaa ja Austraaliaga. Kaubanduse positiivset mõju Euroopa majanduskasvule ja töökohtadele on raske ülehinnata.

Austatud liikmed!

Alates Rooma lepingu sõlmimisest on kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine olnud Euroopa Liidu üks nurgakivisid. Ent kui me soovime tagada, et iga eurooplane saaks kasutada seda, mida Euroopal on digiajastul pakkuda, peab Euroopa pidama sammu tehnoloogilise arenguga ning panema selle enda kasuks tööle.

Eesti eesistumist on põhjendatult nimetatud digitaalseks eesistumiseks. Digitaalse mõõtme edendamine kõigis ELi poliitikavaldkondades oli meie peamine prioriteet. Lisaks telekommunikatsioonitaristule, turule ja küberturvalisusele on äratundmine, et tulevik saab olema digitaalne, jõudnud ka õiguskoostöö-, energia-, siseturvalisuse, kaitse-, põllumajanduse, kosmose- ja paljudesse teistesse valdkondadesse. Ma loodan, et see lähenemisviis kajastub ka järgmises Euroopa Liidu eelarves ning teistes tulevaste aastate tegevustes.

Digitaalne Euroopa on nüüd eesmärk kogu Euroopa jaoks. Jõudsime Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel selles küsimuses Euroopa Liidu liidritega ühisele arusaamale. Ma soovin teid tänada, president Tajani ja president Juncker, teie osaluse ja väärtusliku panuse eest tippkohtumisel. Euroopal tuleb kasutada võimalust ning panna uued tehnoloogiad enda heaks tööle, et võita  tagasi oma koht juhtiva digitaalse ühiskonnana. 

Eriti hea meel on mul selle üle, et EL on juba töötamas välja uusi eeskirju, mis võimaldaksid isikustamata andmetel lihtsalt piiriüleselt liikuda ning seeläbi ELi andmemajandust ergutada. Päris Eesti eesistumise lõpus leppisime kokku mandaadis alustada selle olulise ettepaneku üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Palun pidage seda küsimust oluliseks ning viige sel aastal lõpule töö kõigi digitaalse ühtse turu eelnõudega.

Lõpetuseks sooviksin digivallas juhtida tähelepanu ühele meie ühisele tulevikku vaatavale projektile, nimelt Euroopa Liidu õigusakti esmakordsele elektroonilisele allkirjastamisele. President Tajani ning peasekretär Klaus Welle, tänan teid teie pühendumuse eest. Olen kindel, et dokumentide elektrooniline allkirjastamine muutub peagi Euroopa Liidus tavapäraseks.

Austatud liikmed ja kolleegid!

Eesti eesistumise jooksul tehti teedrajavaid otsused kaitsekoostöös, kliimapoliitika alal ja sotsiaalvaldkonnas. Neil kõigil on märkimisväärne struktuurne ja pikaajaline mõju.

25 liikmesriiki on otsustanud liituda alalise struktureeritud koostööga kaitsevaldkonnas. Nad on võtnud kohustuse suurendada oma kaitsekulutusi ning viia läbi mitmeid ühisprojekte, nagu Euroopas sõjalise transpordi hõlbustamine ja kiirendamine.

Euroopa Liit näitas oma kindlat soovi rakendada Pariisi kliimakokkulepe. Kliimamuutused toimuvad aeglaselt, kuid need mõjutavad tulevaste põlvkondade vabadusi ja elukvaliteeti. Täna, pärast president Macroni algatatud „Ühe planeedi“ tippkohtumist ja Doha muudatuste ratifitseerimiskirjade üleandmist aasta lõpus, on meil igati põhjust olla uhke oma juhtrolli üle maailmas. 

Ma tahaksin kliima vallas isiklikult tänada EP raportööre nende visa töö eest:  Julie Girlingit, kes töötas heitkogustega kauplemise süsteemiga, Gerben-Jan Gerbrandyt, kes oli jõupingutuste jagamise määruse raportöör, ning Norbert Linsi, kes tegeles maakasutuse muutuse ja metsanduse määrusega. Me näitasime üheskoos, et Euroopa Liit täidab ka edaspidi kliimaküsimustes juhtrolli. Me hoolime oma lastest ja ainsast planeedist, mis meil on.

Göteborgis toimunud sotsiaaltippkohtumisel peetud arutelud „sotsiaalse Euroopa“ teemal, aga ka Euroopa sotsiaalõiguste samba allkirjastamine ning lähetatud töötajate uutes eeskirjades kokkuleppimine väljendavad Euroopa Liidu ühiseid väärtusi ja ühtsust. 

Daamid ja härrad!

Suhete tugevdamine ELi naabruses asuvate riikidega on hädavajalik  praeguse rahu ja vabaduse säilitamiseks. Nagu Tunne Kelam juulis märkis, seadsime idapartnerluse Eesti ELi nõukogu eesistumise horisontaalseks prioriteediks, et suurendada koostööd kõigis poliitikavaldkondades.

Ma olen uhke, et idapartnerluse ning ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumised olid edukad, ning neid tähistasid ühisdeklaratsioonid, mis seadsid muuhulgas ka ühised praktilised eesmärgid. Ma soovin tänada president Tuski, president Junckerit ja president Tajanit suure töö ja pühendumuse eest enne neid tippkohtumisi ning nende ajal ja järel.

Konkreetsed projektid majanduse, ühenduvuse, hariduse ja digitaalvaldkonnas muudavad paremaks miljonite inimeste elu ning aitavad ka meie naabruskonda stabiliseerida. Ma loodan väga, et Bulgaaria eesistumine jätkab seda tööd, eriti Lääne-Balkani piirkonnas, kus võime loodetavasti anda uue hoo laienemispoliitikale.

Eesti eesistumise alguses seadsime eesmärgiks kahandada rändesurvet Euroopa Liidu välispiiridele, tõhustada piirihaldust ning tulla toime rändekriisi järelmõjudega. Nii oleme jõudnud kriisihaldusest rändehalduseni: me ei kustuta enam tulekahjusid, vaid keskendume pikaajalistele lahendustele. Siin on headeks näideteks usaldusfond Aafrika jaoks ja välisinvesteeringute kava, mis aitavad kaasa migratsiooni algpõhjuste leevendamisele. 

Eesistumise ajal keskendusime Vahemere keskosa rändetee sulgemisele ning töötasime selleks välja praktilise rakenduskava. Selles osas sooviksin eraldi kiita Itaalia valitsuse tööd

Me jätkasime tööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga. See on tõeline proovikivi, ent tänu ühistele jõupingutustele oleme teinud edusamme ja olen kindel, et kokkulepeteni jõutakse Bulgaaria eesistumise ajal. 

Oleme Euroopas harjunud sellega, et ei pea sisepiire ületades passi näitama. Et nautida ka edaspidi sisepiirideta Euroopat ja kahandada terrorismiohtu, keskendusime koostööle välispiiride kaitsel. Tänu ühistele jõupingutustele alustab 2020. aastast tööd Euroopa Liitu sisenemise ja liidust väljumise süsteem ning mõningate täienduste järel ka ELi reisiinfo ja -lubade süsteem. Infosüsteemide koostalitlusvõime ning parema kvaliteediga ja Euroopa Liidu andmekaitseeeskirjadega kooskõlas toimuv andmevahetus on nende  tõhusate vahendite seas, mille abil mitmesuguseid kuritegusid ennetada ja kuritegevusega võidelda.

Head sõbrad! 

Peatselt 100-aastaseks saava Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sedastab, et „Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele“. Need kolm üdini euroopalikku mõistet, just selliselt seatuna, moodustavad meie ühiste väärtuste alusmüüri. Väikeriikide olemasolu Euroopas on nende põhimõtete parim kinnitus. 

Eesistumine oli meie kord, meie võimalus täita oma kohust Euroopa ees, täie pühendumusega ja heas koostöös. Seetõttu sooviksin tänada kõikide institutsioonide juhte – eriti teid, Antonio ja Jean-Claude ja ülemkogu eesistujat Donald Tuski, selle pühendumise eest –, samuti kõiki teid siin saalis oluliste arutelude ja tulemuste eest.  

Südamest tunnustan kõiki töökaid ning meie ühise Euroopa tulevikust siiralt hoolivaid Eesti ametnikke ja poliitikuid, kes Tallinnas, Brüsselis ja kõikjal Euroopas meie eesistumise edusse panustasid. Samuti loomulikult Eesti eriesindajat Matti Maasikat. 

Ma usun, et mu hea kolleegi Bojko Borissovi juhtimisel ja Bulgaaria eesistumise egiidi „Ühtsus teeb meid tugevaks“ all jõuame me lõpetada ka selle töö, mis jäi meil ühiselt pooleli. 

Jõudu Euroopale!