Kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest

Ühendkuningriigi referendumi tulemusest tingitult oli Eesti esimest korda ajaloos Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) Nõukogu eesistuja 2017. aasta teisel poolel, mitte algselt planeeritud 2018. aasta esimesel poolel. Eesistumise ettevalmistustega alustati juba 2012. aastal, kuid seoses ajaperioodi muutusega võeti viimased otsused kõrgetasemeliste ürituste korraldamise, personali, eelarve ja sisuliste eesmärkide osas vastu veel 2017 esimeses pooles. Eesistumise ajamuutus tõi kaasa vajaduse lähedaseks praktiliseks koostööks Maltaga (sealhulgas vajaduse võtta üle kahe plaanitud nõukogu juhtimine) ning lisaks Bulgaariale triopartnerluse Austriaga.

Eesistumise raames toimus Eestis kokku 273 kohtumist, mida külastas ligi 27 000 väliskülalist, sh välisajakirjanikku. Kohtumistest oli suurim septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine koos liidrite õhtusöögiga, millest võttis osa 27 riigipead ja valitsusjuhti ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidendid. 

Lisaks toimus Eestis 10 mitteametlikku ministrite kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, 226 eksperttaseme kohtumist, ligikaudu 20 visiiti ning 6 parlamentaarset eesistumise üritust. Viimastele lisandub uuel aastal veel kaks. Brüsselis toimus Eesti eesistumise ajal 31 ministrite nõukogu kohtumist. Alaliste esindajate kohtumisi toimus ELi juures Coreper II valdkonnas 19, Coreper I valdkonnas 26 ning Brexitiga seoses 11. Eesti pidas eesistujana 137 kolmepoolset kohtumist (triloogi) Euroopa Parlamendiga. Kokku oli eesistumisega seotud 1300 inimest ning ajutiselt loodi juurde 330 lisakohta. Eesistumise eelarve oli suurusjärgus 79 miljonit eurot, millest eeldatav ülejääk on 7 miljonit eurot (täpsem eesistumise maksumus selgub 2018. aasta teisel poolel, kuna Riigikogul toimub eesistumisega seoses jätkuüritusi 2018. aastal). 

Eesistumise programmilised eesmärgid (eesistumise programm, valdkondlike nõukogude tööprogrammid ja teemalehed) kiideti valitsuses heaks 29. juuni 2017. aasta istungil. Eesistumise neli prioriteeti, millele kuue kuu jooksul kõige enam tööd ja tähelepanu pöörati, hõlmasid üle 100 eelnõu, strateegia, teatise, algatuse ja arutelu. Kokku menetleti Eesti eesistumise ajal 377 eelnõu.

Eesistumise ajal hoidis Eesti kindlalt fookuses põhiõiguste ja vabaduste tagamise ning õigusriigi teemat, mida arutati iga-aastasel õigusriigi dialoogil üldasjade nõukogus. Samuti andsime lubaduse hoida kõrgel parema õigusloome põhimõtteid. Selleks koostati Euroopa Liidu töörühmade juhtide jaoks meelespea parema õigusloome põhimõtetega arvestamise kohta, lepiti kokku nõukogu mõjuhinnangu raamistiku näidisvormi tekstis ning analüüsiti digitaalsete lahenduste kasutamist õigusloome protsessis.

Eesti saavutas enamiku ELi nõukogu eesistujana endale seatud eesmärkidest. Tallinnast sai alguse „Bratislava protsessi“ jätk, Euroopa Liidu tulevikule pühendatud nn „juhtide tegevuskava (Leaders' Agenda)“ koos tippkohtumistega eesistujariikides. Väga paljudel juhtudel õnnestus võetud sihtidest kaugemale jõuda. Arvestades pingutusi, mida eesmärkide saavutamiseks tehti ja seda, milline tõuge asjade edenemisele anti, tuleb ka need üksikud juhud, kus soovitud tulemuseni eesistumise kestel ei jõutud, lugeda enamikus õnnestumiste hulka.

Eesistumise programmi eesmärkide täitmine

I Avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa

Eesti keskendus eesistumisel stabiilsust, teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet toetava ettevõtluskeskkonna arendamisele. Meie eesmärgiks oli arendada Euroopa pangandusliidu riskide vähendamise õiguslikku raamistikku, panustada kaubanduslepingutega edasiliikumisse, võtta fookusesse ELi ühtse energiaturu ning tegeleda nii Euroopa Liidu eelarve läbirääkimistega käesoleval perioodil kui ka uue perioodi arutelude ettevalmistamisega.

Eesti eestvedamisel jõudis nõukogu Euroopa Parlamendiga kokkuleppele kahe panganduse riskide vähendamise meetmete paketi eelnõus, mis reguleerivad võlausaldajate hierarhiat probleemsete pankade puhul ja finantsinstrumentidelt oodatava kahjumi arvestamise üleminekupõhimõtteid. Paketi ülejäänud nelja eelnõu ja ka keskse hoiuste tagamise skeemi menetlemise kohta esitasime nõukogule eduaruande koos õigusaktide kompromisstekstiga ja seega täitsime endale seatud eesmärgid. Eesti keskendus eesistumisel ka kapitaliturgude arendamisele, mille kohta võeti vastu nõukogu järeldused. Andsime oma panuse euroala tulevikudebatti arutades Tallinnas toimunud informaalses rahandusministrite nõukogus majandus- ja rahaliidu süvendamise seoseid ELi vahenditega.

Eesti vastutusel eesistujana oli Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri initsiatiivil ellu kutsutud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pikendamine ja selle mahu suurendamine (EFSI 2.0), kus saavutati Euroopa Parlamendiga poliitiline kokkulepe. Lisaks hoidis Eesti aktiivselt üleval arutelusid ühingute vaba liikumise teemal, kuid meie valmisolek alustada liikmesriikide läbirääkimisi ELi ühinguõiguse reformipaketi üle kahjuks ei realiseerunud, kuna Euroopa Komisjon lükkas eelnõu esitamise 2018. aasta algusesse. 

Suureks prioriteediks kujunes digimajanduse maksustamine. 29. septembril toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas võeti eesmärgiks muuta üleilmselt maksureegleid ja kohandada ELi maksureegleid selliselt, et ELis digitaalselt teenitud tulud oleksid maksustatud ELis ja riigis, kus väärtus on loodud. Eesistujana saavutasime nõukogu järelduste vastuvõtmise, kus sisaldub ELi ühispositsioon rahvusvahelisteks läbirääkimisteks. Lisaks täideti eesistumise programmis seatud eesmärgid maksualast koostööd mittetegevate riikide ELi loetelu kinnitamise osas ning piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise seadusandliku paketi puhul, kus saavutasime õigusakti vastuvõtmise ELi nõukogus. Paraku ei õnnestunud meil lahendada liikmesriikide vahelisi erimeelsusi e-väljaannete vähendatud käibemaksumäära eelnõu puhul ning eelnõu ei jõudnud Eesti eesistumise ajal vastuvõtmiseni. Saime vastavalt oma seatud eesmärkidele alustada liikmesriikide vahelisi arutelusid lõpliku käibemaksusüsteemi paketi osas ning viia edasi töörühmaarutelusid kohustuslike reeglite üle finantsnõustajatele ja -vahendajatele maksude vältimise viiside avaldamiseks ning automaatseks vahetamiseks maksuhaldurite vahel

Eesti juhtis Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve suuruses 160 miljardit eurot edukalt kokkuleppeni. Saavutasime eesistujana Euroopa Parlamendiga esialgse poliitilise kokkuleppe Euroopa Liidu vahendite kasutamise reeglite lihtsustamise, nn omnibus määruse üle, mille viimaste detailide täpsustamine jääb järgmisele eesistujale. Küll aga võeti omnibus määruse põllumajandust käsitlev osa lõplikult vastu Eesti eesistumise ajal. Eesti eesmärk oli Horisont 2020 vahehindamise aruteludes keskenduda tippteaduse mõju ning ELi teaduse ja innovatsiooni partnerluste teemadele. Vastu võetud nõukogu järeldustes on eesistuja mõlemad prioriteedid tugevalt esindatud. Eesistuja eesmärk oli leppida kokku ka transpordiministrite ühisseisukohad transporditaristu tulevikuinvesteeringute kohta järgmisel eelarveperioodil. Eesmärk täideti 5. detsembril, mil ministrid võtsid vastu vastavasisulised nõukogu järeldused. Kuna Euroopa Komisjon avaldas seitsmenda ühtekuuluvusaruande alles oktoobris, polnud võimalik selle põhjal eesmärgiks seatud nõukogu järeldusi koostada, kuid Eesti juhtimisel koostati nö omaalgatuslikud nõukogu järeldused „Sünergiad ja lihtsustamine Ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks (post 2020)“.

Eesti eesistumise ajal jõuti kokkuleppele ka Euroopa Prokuratuuri loomises, et tõhustada tegevust Euroopa Liidu eelarvet kahjustavatele kuritegudele ja käibemaksupettustele reageerimisel.

Eesti eesmärgiks eesistujana oli olla avatud majanduskeskkonna, vaba ja reeglitepõhise kaubandussüsteemi eestkõneleja. Saavutatud on poliitiline kokkulepe ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingus, töö Austraalia ja Uus-Meremaaga läbirääkimiste alustamiseks jätkub Bulgaaria eesistumise ajal. Algasid vabakaubandusläbirääkimised Tšiiliga. Eesistumise ajal edenesid jõudsalt läbirääkimised Mehhiko ja Mercosuriga, kuid mõlema partneriga jätkuvad läbirääkimised ka järgmisel poolaastal. Eesistumise käigus saavutasime poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu uue dumpingu arvutamise metoodikas ja kaubanduse kaitsemeetmete ajakohastamise ettepanekus.

Eesistujana oli Eesti eesmärk teha edusamme teenuste paketti kuuluvate eelnõude läbirääkimistes. Paraku ei jõudnud liikmesriigid ühisele lähenemisviisile Euroopa teenuste e-kaardi suhtes ning trilooge teenuste nõuetest teavitamise direktiivi ja kutsekvalifikatsioonide proportsionaalsuse kontrolli direktiivi puhul me alustada ei jõudnud, kuna Euroopa Parlamendi raportid valmisid detsembri keskpaigas.

Eesti lubas eesistujana kõiki Energialiidu olulisi aspekte käsitleda ning eesistumise eesmärgiks oli liikuda edasi puhta energia paketi eelnõudega. Jõudsime üldise lähenemisviisini paketi kaheksast eelnõust viie puhul (energialiidu juhtimisraamistiku määrus, taastuvenergia direktiiv, elektrituru määrus, elektrituru direktiiv, energiasektori riskivalmiduse määrus), mida oli märksa enam kui esialgu planeeritud. Lisaks saavutasime poliitilise kokkuleppe Euroopa Parlamendiga paketti kuuluva hoonete energiatõhususe direktiivi osas.

II Turvaline ja kaitstud Euroopa

Muutunud julgeolekukeskkond nõuab Euroopa Liidult suuremat otsustavust eesmärkide suunas liikumisel, et oma elanikke kaitsta. Panustasime eesistujana sellesse edukalt. Sisejulgeolekut ja välispiiride kontrolli aitavad eelkõige tugevdada nüüdisaegsed infosüsteemid ja koostöö liikmesriikide vahel. Selleks saavutasime kokkuleppe Euroopa Parlamendiga riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi osas ja jõudsime liikmesriikide vahel kokkuleppele Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteemi ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas. 

Üldise lähenemisviisi liikmesriikide vahel saavutasime ka Schengeni infosüsteemi läbivaatusega ning viisime jõudsalt edasi liikmesriikide vahelisi läbirääkimisi Schengeni piirieeskirja muutmiseks. Sisejulgeoleku valdkonna üheks oluliseks eesmärgiks oli edendada ELi-üleste infosüsteemide koostalitlusvõimet ning jõuda vastava õigusliku algatuse esitamiseni Euroopa Komisjoni poolt. Seegi eesmärk sai täidetud. Seadsime endale sihiks ka selle, et ELis kehtestataks maismaa välispiiri valvamise standard. Vajalik eeltöö sai tehtud ning õiguslikku algatust Euroopa Komisjonist on oodata käesoleval aastal.

Terrorismi- ja kuritegevuse vastase võitluse edendamisel oli meie eesmärgiks radikaliseerumise vastane võitlus ja vastava ELi poliitika kujundamine. Eesistumise vältel panustamise radikaliseerumise ennetamisesse ja tõkestamisesse kahe peamise tegevuse kaudu, milleks oli strateegiline kommunikatsioon internetis ja parimate praktikate tutvustamine radikaliseerumisevastases võitluses. Teise tegevussuunana võtsime endale eesmärgiks arendada ELi eriüksuste võrgustikku ATLAS ja suurendada selle kaudu kiirreageerimise võimekust ja abi osutamist abivajavale liikmesriigile. Detsembris siseministrite vastu võetud nõukogu järeldused selle eesmärgi täitsid. Terrorismi rahastamiskanalite piiramiseks, soovisime saavutada poliitilist kokkulepet direktiivi eelnõu osas, mis käsitleb rahapesuvastast võitlust kriminaalõiguse vahenditega, kuid läbirääkimised Euroopa Parlamendis enda positsiooni kokkuleppimiseks ei jõudnud Eesti eesistumise ajal lõpule ning läbirääkimisi parlamendiga me ELi nõukogu eesistujana alustada ei saanud. Et lihtsustada kuritegelikul teel saadud vara ära võtmist, saavutasime arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikuse tunnustamise määruse eelnõu puhul eesistumise lõpuks liikmesriikide kokkuleppe ELi nõukogus, mis oli ka meie eesmärk. Lisaks hoidis Eesti eesistujana aktiivselt üleval arutelu e-tõendite teemal ja lootsime jõuda vastava Euroopa Komisjoni algatuseni eesistumise jooksul. Hetkeseisuga on eelnõu oodata 2018. aasta alguses. Teise olulise teemana tõstatasime justiits- ja siseministrite kohtumistel korduvalt sideandmete säilitamise problemaatikat ning selle tulemusel on 2018. aastal oodata Euroopa Komisjonilt juhiseid sideandmete säilitamise kohta.

Eestil oli eesistujana eesmärk teadvustada liikmesriikidele Ukraina sisejulgeoleku olukorda ja selle mõjusid Euroopa Liidule. Mitmed selleteemalised aruelud kulmineerusid nõukogu järeldustega detsembris.

Rändekriisi ohjamisele aitasid kindlasti kaasa edusammud enamikus ELi ühise varjupaigasüsteemi reformi eelnõudes. Juba eelnevalt oli teada, et Dublini määruse eelnõu menetlemine ei ole lihtne. Poliitilise kokkuleppeni me ei jõudnud ning see ülesanne on edasi antud Bulgaariale. Eesistujana esitasime oma kompromissettepaneku liikmesriikidele novembris. Vastavalt seatud sihtidele jõudsime nõukogu üldise lähenemiseni ja alustasime läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga samuti varjupaigasüsteemi reformi paketti kuuluvate vastuvõtutingimuste direktiivi, kvalifikatsioonitingimuste määruse ja ümberasustamise määruse eelnõudega ning jätkasime läbirääkimisi EURODAC ning Euroopa Varjupaigaameti määruste üle. Töörühma tasandil viisime planeeritult edasi arutelusid menetlustingimuste määruse osas. Eesistujana tähtsustasime ka tagasisaatmispoliitika tõhustamist ning selle sidumist EL viisapoliitikaga. ELi sinise kaardi direktiivi osas, mis keskendub kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud tööjõu vabale liikumisele ELi sees, saavutasime vastavalt oma plaanidele liikmesriikide vahelise kokkuleppe ning viisime maksimaalselt edasi ka läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. 

Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas pöörasime eesistujana tähelepanu laiaulatuslikule praktilisele koostööle idapartnerite ja ELi kandidaatriikidega kõigis poliitikavaldkondades. Osalesime aktiivselt idapartnerluse tippkohtumise ja ka ELi-Aafrika tippkohtumise ettevalmistustes.

Euroopa Liidu globaalstrateegia kaitsevaldkonna rakendamisel käivitati alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO). Stabiilsuse ja rahu instrumendi muutmisega, mille eesistujana lõpule viisime, saab EL esimest korda oma eelarvest toetada sõjalisi partnereid mittesurmava varustuse hankimisel. Eesti keskendus ELi lahingugruppide kasutatavuse parandamisele nende ühisrahastatava osa suurendamise kaudu. Seadsime endale eesmärgiks jõuda poliitilisele kokkuleppele liikmesriikide ühehäälsust nõudvas Euroopa Liidu operatsioonide ja lahingugrupi ühisrahastamise reeglite ülevaatuses (Athena mehhanism), kuid ühe liikmesriigi vastuseisu tõttu eesmärki lõpuks siiski saavutada ei õnnestunud. Vastavalt seatud eesmärkidele saavutati liikmesriikide üldine lähenemisviis Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi osas, mis kuulub komisjoni kaitsealase tegevusplaani (EDAP) raames Euroopa Kaitsefondi alla. Esimeste projektidega soovitakse alustada 2019. aasta alguses ja Eesti eesistuja tõhus töö võimaldab seda õigeaegselt teha. Hübriidohtudega toimetuleku parandamiseks leppisid liikmesriigid kokku võimelünkade tuvastamise küsimustiku.

Eesti korraldas Tallinnas esimese ELi kaitseministrite tasemel küberõppuse EU CYBRID 2017. Sellel osales ka NATO peasekretär, mis andis impulsi ELi-NATO koostöö süvendamiseks nii küberkaitse kui ka õppuste vallas.

III Digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine

Eesti eesistumise üks fookusteemadest oli digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine. Seetõttu pöörasime eriti suurt tähelepanu eelnõudele, mis toetavad piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendamist, kättesaadavat ja turvalist elektroonilist sidet üle Euroopa ning piiriüleste avalike e-teenuste kättesaadavuse parandamist. Septembris toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas jõuti ühisele arusaamisele, et digitaalne Euroopa ei ole ainult Eesti eesistumise prioriteet, vaid kogu Euroopa prioriteet. Tippkohtumise käigus seati digitaalse Euroopa eesmärgid aastani 2025.

Digitaalse siseturu ja infoühiskonna arenguks on vajalik andmete vaba liikumine. Eesti ja teiste samameelsete liikmesriikide eestvedamisel tuli komisjon septembris välja isikustamata andmete vaba liikumise eelnõuga, milles liikmesriigid jõudsid rekordkiirusel kokkuleppele vahetult enne Eesti eesistumise lõppu. Ülikiire internetiühendus on targa andmepõhise majanduse alustala, mida kinnitas Tallinnas 28 liikmesriigi ja Norra ministrite poolt allkirjastatud 5G deklaratsioon ning nõukogus kokkulepitud 5G teekaart, mis on eelduseks 5G ühenduse väljaarendamiseks Euroopas. Lisaks saavutati liikmesriikide kokkulepe elektroonilise side seadustiku, BEREC-i määruse ja ühtse digivärava määruse osas ning võeti vastu nõukogu järeldused transpordi digitaliseerimise kohta.

Hästi toimiva e-kaubanduse eeltingimuseks on muuhulgas tarbijate õiguste kaitsmine hoolimata tarbija geograafilisest asukohast. Pärast keerulisi läbirääkimisi erinevate osapooltega saavutas Eesti edu geoblokeeringu määruse kokkuleppimisel, mille tulemusena kaovad osaliselt põhjendamatud asukohapõhised piirangud teise liikmesriigi e-poodidest kaupade ja teenuste soetamisel 2018. aasta jõuludeks ning autoriõigusega kaitstud sisult loodetavasti 2020. aasta lõpuks. E-kaubanduse elavdamist toetab ka poliitilise kokkuleppe saavutamine Euroopa Parlamendiga postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste osas. See suurendab teenuste hindade läbipaistvust ja järelevalvet selle üle, et nii tarbijad kui jaemüüjad saaksid kasutada mõistliku hinnaga kättetoimetamist ja mugavaid tagastamisvõimalusi liidu üleselt.  

E-kaubandusega käsikäes käib ka lepinguõiguse pakett, mis peaks tagama  ettevõtjatele ja tarbijatele piiriülesel kauplemisel õigusselguse ja -kindluse. Digitaalse infosisu direktiivi osas seadsime eesmärgiks alustada triloogidega ning hoolimata Euroopa Parlamendi viivitamisest jõudsime läbi viia kaks poliitilist triloogi. Kaupade kaugmüügi direktiivi puhul oli eesmärkide seadmine keerulisem, kuna üles kerkis eelnõu rakendusala küsimus – kas eelnõu peaks kohalduma vaid kaupade kaugmüügile või igasugusele piiriülesele kaubandusele. Eesti viis arutelusid sihikindlalt edasi, mille tulemusena esitas komisjon uuendatud eelnõu, mis nüüdsest laieneb kõigile müügitehingutele. On väga positiivne, et õnnestus vältida halvimat stsenaariumi, mis oleks tähendanud digitaalse infosisu direktiivi ootele panekut kuni kaupade (kaug)müügi eelnõu suhtes kokkuleppe saabumiseni liikmesriikide vahel.

Eesistumise eesmärke seades oli teada, et autoriõiguse reformist kujuneb üks keerulisemaid proovikive. Direktiivi osas, mis käsitleb autoriõigusi digitaalsel ühtsel turul, seati eesmärgiks arutelude jätkamine töögrupis, sealhulgas kompromissettepanekute otsimine teksti erinevate osade suhtes, mis meil ka õnnestus. Koostatud on jätkutegevuste plaan, mis on aluseks Bulgaaria eesistumisele tööga jätkamiseks. Ringhäälinguorganisatsioonide autoriõigusi käsitleva määruse osas ületas Eesti seatud eesmärki ning saavutas vahetult enne eesistumise lõppu liikmesriikide kokkuleppe triloogide alustamiseks. Mõnevõrra keerulisemaks kujunesid audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi arutelud, milles paraku poliitilist kokkulepet parlamendiga ei saavutatud ning trilooge jätkab Bulgaaria.  

Liikmesriikide ühine arusaam sellest, kuidas muuta e-valitsemine Euroopas tõhusalt toimivaks reaalsuseks sai kinnitatud oktoobris e-valitsemise Tallinna deklaratsioonis. Viide kõnealusele deklaratsioonile kajastus ka oktoobrikuu Ülemkogu järeldustes, kutsudes liikmesriike deklaratsiooni rakendama ja tooma avaliku sektori digiajastusse. Samuti oli Eesti eesmärgiks algatada arutelu liikmesriikidevahelise e-tervise alase koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et luua vajalikud eeldused terviseandmete turvaliseks ja laialdasemaks piiriüleseks kasutamiseks. Eesti täitis oma eesmärgi võttes vastu vastavasisulised nõukogu järeldused.  

Digitaalse ühiskonna arengus rõhutasime tugevalt usalduse ja turvalisuse aspekti. Eesti eesistumise egiidi all võeti vastu nõukogu järeldused uuendatud küberjulgeoleku strateegia kohta ning kinnitati strateegia rakendusplaan. Lisaks oli eesmärgiks liikuda edasi e-privaatsuse määrusega, viies see kooskõlla tänapäevaste vajaduste ja andmekaitse reformi eesmärkidega. Keeruliste ja aeganõudvate läbirääkimiste tulemusena esitas Eesti määruse eduaruande telekommunikatsiooni nõukogus, mis oli ka seatud eesmärk.  

Eeltoodule lisaks lõime eesistumise jaoks praktilisi digilahendusi ning aitasime kaasa ka Euroopa Liidu institutsioonide tööprotsesside digitaliseerimisele. Eesti eestvedamisel toimus oktoobris esimest korda Euroopa Liidu õigusakti digiallkirjastamine

IV Kaasav ja kestlik Euroopa

Euroopa majanduse edendamise kõrval pidasime samavõrd oluliseks kaasava ja kestliku elukeskkonna tagamist ning kõigile võrdsete võimaluste loomist Euroopas, kus pööratakse tähelepanu heale haridusele, oskuste arendamisele, töötamise võimalustele ja töötingimustele infoühiskonna tööturul ning kvaliteetsetele teenustele. 

Sellesse panustavad kahtlemata Euroopa Liidu institutsioonide poolt allkirjastatud Euroopa sotsiaalõiguste sammas, aga ka kokkulepe liikmesriikide vahel Euroopa solidaarsuskorpuse loomiseks, läbirääkimiste edukas lõpetamine Europassi osas ning läbimurre nõukogus (üldine lähenemisviis) lähetatud töötajate direktiivi kokkuleppimisel. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse osas saavutati osaline üldine lähenemisviis perehüvitiste ja pikaajalise hoolduse peatükkides, kuid lisaks sellele jõuti kokkuleppele ka Malta poolt lõpetamata peatükkides – võrdne kohtlemine ja lähetatud töötajad. 

Nii sotsiaal- kui ka turuküsimused olid tähtsal kohal ka enne Eesti eesistumist avaldatud liikuvuse paketi eelnõudes, mis keskendusid Euroopa Liidu autoveoturule. Eesistujana pöörasime suurt tähelepanu selle väga poliitilise paketi probleemkohtade ning võimalike kompromisside kaardistamisele. Intensiivse töö tulemusena võtsime detsembris vastu paketi eduaruande, mis on hea alus tulevasteks läbirääkimisteks.

Kaasavas Euroopas on olulisel kohal erivajadustega inimesed ja neile paremate võimaluste loomine ühiskonnaelus osalemiseks. Selleks tegi Eesti suuri jõupingutusi ligipääsetavuse direktiivi läbirääkimistel, mis on ühtekokku kestnud ligi kaks aastat. Eesti saavutas detsembri nõukogus üldise lähenemisviisi triloogide alustamiseks Euroopa Parlamendiga. 

Eesti eesistumise ajal algasid arutelud lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi osas nõukogu tasandil. Peamiselt arutati isa-, vanema- ja hoolduspuhkust, hüvitiste määra ning võrdõiguslikkuse küsimusi. Arutelud kulmineerusid eduaruande kinnitamisega nõukogus, mis oli ühtlasi eesistumise eesmärgiks. 

Tulevikku vaadates, tõstatasime arutelu uute töötegemise vormide osas. Tallinnas leidis aset kõrgetasemeline konverents „Tulevikutöö: uus reaalsus, uued lahendused“, mis tõi kokku tippjuhid ning poliitikakujundajad töö-, sotsiaal-, haridus- ja e-riigi valdkonnast, et arutleda selle üle, kuidas kasutada ära digitaliseerimise ja automatiseerimise pakutavaid võimalusi töömaailma kujundamisel nii, et sellest saaksid kasu nii töötajad, tööandjad kui ka ühiskond tervikuna. Arutelu tulemused kinnitati nõukogu järeldustena, mis peaksid saama sisendiks komisjoni edaspidise tööpoliitika väljatöötamisel. 

Noorte võimaluste avardamine toetab tugeva ühiskonna arendamist ning seetõttu võeti vastu nõukogu järeldused nutika noorsootöö teemal, mis käsitlevad digi-innovatsiooni noorsootöös ja noortepoliitikas.

Eesti on alati väljendanud oma täit pühendumust Pariisi kliimaleppe elluviimisel ja soovis edasi liikuda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Keerulised ja intensiivsed läbirääkimised toimusid Euroopa Liidu kliima- ja jäätmepoliitikas. Eesti saavutas kokkulepped Euroopa Parlamendiga kõigi laual olevate kliima failide (Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, jagatud kohustuste määrus, metsandusest, maakasutusest ja selle muutusest tulenevad kasvuhoonegaaside heiteid reguleeriv määrus) ja jäätmete paketi osas. Võib öelda, et tänu Eesti sihikindlusele ja osavale koostööle nii teiste liikmesriikide kui ka institutsioonidega, on Euroopa Liit ülejäänud maailmale heaks eeskujuks kliimamuutustega võitlemisel. 

Nii kestliku elukeskkonna kui ka majanduskasvu tagamisel pidas Eesti oluliseks püüdlemist ressursitõhusa ringmajanduse poole, mille üheks oluliseks komponendiks on ökoinnovatsioon. Liikmesriigid kinnitasid selle teemalised nõukogu järeldused ning on seadnud suured ootused edasiste tegevuste osas, mis toetavad ökoinnovaatiliste toodete turule tulekut ning kõikehõlmava tootepoliitika edasiarendamist. 

Ringmajanduse arendamise kontekstis pöörasime tähelepanu ka CE-märgisega väetisetoodete määrusele, mille eesmärgiks on soodustada uuenduslike väetiste senisest suuremat tootmist ja põllumajandustootjatele pakutavate väetiste mitmekesistamist, muutes toiduainete tootmist senisest kulu- ja ressursitõhusamaks. Keeruliste ja aeganõudvate läbirääkimiste tulemusena saavutasime liikmesriikide kokkuleppe triloogide alustamiseks. 

Parema rahva- ja looma tervise kaitse nimel tegime suuri jõupingutusi veterinaarravimite paketi menetlemisel, saavutades liikmesriikide kokkuleppe triloogide alustamiseks parlamendiga. See tähendab, et tulevikus on paremini harmoneeritud reeglid veterinaarravimite Euroopa Liidu turule lubamisel, suurendades seeläbi nende kättesaadavust. Lisaks tugevnevad eeskirjad, mis käsitlevad antimikroobikumide kasutamist loomadel, et vähendada antimikroobikumiresistentsusest tulenevat ohtu rahvatervisele. Ravimsööta puudutavad õigusaktid laienevad edaspidi ka lemmikloomade söödale, luues paremad võimalused loomade raviks. Paketiga viiakse muuhulgas kooskõlla inimravimite tsentraalsete müügilubadega seotud menetlused Lissaboni lepinguga.

Põllumajanduse poolelt oli Eesti üheks eesmärgiks pöörata rohkem tähelepanu põllumuldade olukorrale ning tõsta erinevate osapoolte teadlikkust nende kaitsmisel. Hetkel puudub Euroopa Liidus õiguslik regulatsioon ja ühtne lähenemine nende jätkusuutlikuks majandamiseks, mistõttu oli Tallinnas toimunud kõrgetasemeline konverents „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“ ning sellele järgnenud eesistuja järeldused põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus vajalikuks sisendiks Euroopa Komisjonile uue ÜPP koostamisel

Ülevaade eesistumise korralduslikust poolest

Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ettevalmistustega alustati 2012. aastal. Esimese eesistumise tegevuskava kiitis Vabariigi Valitsus heaks 2014. jaanuaris ning seda uuendati järgnevatel aastatel kaks korda. Eesistumise ettevalmistuste juhtimiseks moodustati eesistumiskomisjon riigisekretäri juhtimisel ja kantslerite osalusel, mis kohtus 36 korda. Eesistumise tegevusi ja korraldus koordineeriti keskselt, riigikantselei Euroopa Liidu Sekretariaadi kaudu. Lisaks eesistumise programmile ja tegevuskavale võeti vastu eesistumise personalistrateegia, koolitusplaan ja kommunikatsioonistrateegia. Samuti viis RKAS läbi auditi AEELi ruumides Brüsselis, et hinnata hoone võimekust vastu võtta ligi kolm korda rohkem töötajaid kui tavaolukorras. Strateegiates paika pandud tegevusliinide suurimad muudatused tuli sisse viia seoses eesistumise toimumisega planeeritust pool aastat varem. Eesistumise visuaalne identiteet töötati välja koos EV100 identiteediga. Kontseptsiooni aluseks oli Eesti kui puhta elukeskkonnaga digiriigi narratiiv. Eesistumise tunnuslause „Ühtsus tasakaalu kaudu" väljendus nii visuaalses kommunikatsioonis kui ka viisis, kuidas jõuti sisuliste tulemusteni. Eesistumise logo ja seda toetav binaarkoodil põhinevad graafikaelemendid väljendasid otseselt tasakaalu digitaalmaailma ja looduse diskursuse vahel.

Brüsselis ja Luksemburgis toimus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise jooksul kokku 1228 töörühmade kohtumist, 31 ministrite nõukogu kohtumist, 56 alaliste esindajate kohtumist (COREPER) ning 137 kolmepoolset kohtumist (triloogi).

Üritused Brüsselis

Eesti eesistumiseks loodi kaks uut eriesindaja ametikohta, eriesindaja esindamaks Nõukogu Euroopa Parlamendi ees ja volitusega vajadusel asendama välisministrit Üldasjade nõukogu kohtumistel ning eriesindaja iga-aastases ELi eelarveprotsessis koos volitusega vajadusel asendama rahandusministrit nn eelarve-ECOFIN kohtumisel.

Tallinnas toimus 2017. aasta teisel poolaastal eesistumise raames 273 üritust: 1 tippkohtumine, 10 ministrite mitteametlikku kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, 20 visiiti, 226 eksperttaseme kohtumist ja 6 parlamentaarset üritust, 2 parlamentaarset üritust toimuvad veel 2018. aastal. Nendest 36 leidsid aset eesistumise sõlmpunktis Kultuurikatlas.

Üritused Tallinnas

Tippkohtumise, ministrite mitteametlikud kohtumised, kõrgetasemelised visiidid ja enamik kõrgetasemelisi konverentse korraldas keskselt riigikantselei, parlamentaarse dimensiooni üritused korraldas Riigikogu kantselei ja ekspertüritused vastava haldusala ministeeriumid või nende allasutused. 

Eestis toimunud üritused leidsid aset peamiselt Tallinnas, kuid enam kui 18 ürituse raames viidi külalised ka pealinnast väljapoole. Näiteks külastati Kolgaküla rahvamaja, Viru raba, Vihula mõisa, Tartu linna, Tapa 1. jalaväebrigaadi ja seal teenivaid liitlasvägesid. 

2017. aastal Tallinnas toimunud üritustest oli kõige kõrgema turvakategooria üritusi kokku 4:

Tippkohtumisel tegeles turvalisuse tagamisega ligi 800 politseinikku. 

Eesti eesistumise üks eesmärke oli kasvatada Eesti tuntust. Selle nimel tegid tööd eesistumisega seotud 1300 inimest. Enamus eesistumisega seotud inimestest olid juba varasemalt ametis riigisektoris, ajutiselt palgati juurde 319 inimest. Eesistumise edukaks läbiviimiseks oli ametnike jaoks kokku pandud spetsiaalne koolitusprogramm. Eesistumise külalisi saatvaid sideisikuid oli kokku 100.  

Erilise sündmusena väärib esile tõstmist Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise raames korraldatud tehnoloogianäitus, kus esitleti mitmeid Euroopa uuenduslikke teadus- ja arendussaavutusi näitlikustamaks tehnoloogia ja digitaalse arengu mõju ühiskonnale. Tippkohtumise päeval külastasid näitust Eurooa Liidu liidrid, järgmisel päeval avati näitus ka linnarahvale. 

Lisaks eelnevale andis eesistumine väga hea võimaluse tutvustada külalistele Eestit erinevatest tahkudest. Kõrgetasemeliste ürituste toitlustuse korraldamisse olid kaasatud peakokk Peeter Piheli juhtimisel mitmed Eesti tippkokad, kes kasutasid roogades peamiselt kohalikku toorainet. Külalistele esinesid Eesti artistid, pakuti võimalust tutvuda Tallinna vanalinna jt vaatamisväärsustega. 

Eesistumise kommunikatsiooni korraldamisel kasutati pea kõiki kaasaegseid vahendeid. Neljakeelne (eesti, inglise, saksa ja prantsuse) veebileht eu2017.ee, kus avaldati operatiivselt kõik eesistumist puudutavad uudised, ürituste kalender ja -kavad, selgitavad materjalid nii teksti, pildi, infograafikute kui ka videotena. Veebilehte külastati kokku üle miljoni korra. Enim külastusi tuli Eestist, järgnesid Belgia, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Teavitamisele lisati operatiivsust eesistumise sotsiaalmeediakanalite abil, mida täideti infoga korraga nii Tallinnast kui ka Brüsselist.

Eesistumise sisuliste teemade arusaadavuse lihtsustamiseks toodeti kõikide suuremate kohtumiste ja kokkuvõtete jaoks infograafikuid, mis pälvisid mh Eesti Keele Instituudi Selge Sõnumi auhinna. Olulist rolli kohtumiste ja konverentside auditooriumini toomisel mängisid eesistumise ametliku partneri ERRi ülekanded Kultuurikatlast (kokku 400 tundi) ning video- ja fotomaterjalide tootmine reaalajas. Rahvusvahelise telepildi osas tehti koostööd EbSga (Europe by Satellite), kelle kaudu vahendatud materjalist tootsid teiste riikide telekanalid 2813 telelugu kokku 196 kanalis. Seda kõike toetas ja raamistas eesistumise ühtne visuaalne identiteet.

Kommunikatsiooni üks peamisi ülesandeid oli eesistumise sisuliste teemade ning korralduslike küsimuste aktiivne selgitamine nii Eesti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele. Temaatilised infotunnid, igakuised kokkuvõtted ja ettevaated, pressiteated ja -reisid, vahetud kohtumised, intervjuud on valik töömeetoditest, mida enim kasutati. Balti Meediamonitooringu Grupi analüüsi andmetel ilmus Eesti meedias eesistumise teemadel poole aasta jooksul kokku ligi 26 000 kajastust. Eesti Suhtekorraldajate Liit tunnustas Eesti ELi nõukogu eesistumise kommunikatsioonimeeskonda Aasta Suhtekorraldaja 2017 tiitliga.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise planeeritud eelarve perioodiks 2014–2018 oli 74,9 miljonit eurot, lisaks 4 miljonit eurot Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise jaoks. Eeldatav ülejääk on vähemalt 7 miljonit eurot.