Eesistumise toimumiskoht Kultuurikatel

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise peamine toimumiskoht on Tallinna südalinna mereäärses piirkonnas asuv multifunktsionaalne loome- ja kultuurikeskus Kultuurikatel.

Põneva ajalooga ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoonest on tänaseks kujunenud hinnatud kultuuriürituste, festivalide, kontsertide ja näituste toimumispaik, kus tegutsevad ühtlasi erinevad loomevaldkonna ettevõtted. Huvitava linnaruumi moodustab ka Kultuurikatla ümbrus – Kultuurikatla Aed pakub hubast paika vaba aja veetmiseks ja sündmuste läbiviimiseks just suviti, samuti asuvad Kultuurikatla vahetus läheduses Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Energia avastuskeskus ning kultuurimälestis Linnahall.

Kultuurikatel
Kultuurikatel. Foto: Kaupo Kalda

Kultuurikatla hoones tegutses aastatel 1913-1979 Tallinna Linna Elektri Keskjaam, mis pani aluse elektrienergia laiaulatuslikule kasutamisele Eestis. Kultuurikatla praegune paekiviseintega hoone oli elektrijaama 1934. aastal valminud katlamaja, mille järgi ongi Kultuurikatel saanud oma nime.

1948. aastal valminud 102,5 m kõrgune telliskorsten oli omal ajal Baltimaade kõrgeim.

Muljetavaldavas üle 16 meetri kõrguse laega katelde saali hiidkatlad valmisid aastatel 1948 ja 1949 ning olid mõeldud kohaliku põlevkivi kasutamiseks. Põlevkivi põletamine on oluliselt kujundanud ka Kultuurikatla lähedal asuvat mereala. Nimelt ei olnud tekkinud tuha ladestamiseks elektrijaama juures kohta, mistõttu veeti see mereranda, kasvatades nii mere arvelt maapinda. Sellest protsessist tekkinud tuhaväljal asub nüüd Linnahall.

Selleks, et põlevkivi põletamisest tekkiv paks must suits ei langeks linnale, vajas kõrgemaks ehitamist ka elektrijaama korsten. 1948. aastal valminud 102,5 meetri kõrgune telliskorsten oli omal ajal Baltimaade kõrgeim.

Stalker (1979)
Stalker (1979)

Viimast korda tootis elektrijaam elektrit 1979. aastal, katlad töötasid aga 1990ndate alguseni. 

Kultuurikatla ajaloo värvikaim fakt kuulub aga hoopis filmiajalukku ning aastasse 1977, kui Andrei Tarkovski filmis kompleksis oma kultusfilmi „Stalker“, mille kuulus tsooni sisenemise stseen võeti üles just Kultuurikatla väravas. Seoses filmivõtetega maaliti elektrijaama korstnale ka tähekombinatsioon UN – lühend sõnadest United Nations – ning see on tänaseni korstnal näha. 

 

Ruumilise töökeskkonna kujunduskontseptsioon

Autorid: Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla / Vaikla Studio ja Mikk Meelak / Platvorm

Robotiseerumise, demograafiliste protsesside, kliimasoojenemise ja paljude tegurite koos- ja vastasmõju avaldub ruumilises keskkonnas. Dünaamilise rütmi ja tasakaalu leidmine on oluline töise atmosfääri loomisel, kus siseruumil on kandev roll efektiivse tööprotsessi ja tulemusliku tegevuse saavutamisel.

 

Installatiivsed ja interaktiivsed lahendused

Interior view of the Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel)
Delegaatide tööalal näidatakse Eesti mööbli ajalugu ja tänapäeva (foto: Aron Urb/EU2017EE)

Kultuurikatlale omast industriaalset õhkkonda täiendatakse digitaalse tasandiga, mille visualiseerimise aluseks on võetud loodus ja selle dünaamika – õhu liikumine, vee voolamine. Digitaalse impulsi abil – tuulekiirusest (Hiiumaal Ristnas) ja lainekõrgusest (Tallinna lahes) – aktiveeritakse digiekraansein ning valguskangas (Katla saal) ja kohtumiste peasaali ruumiline valguslagi. Nende lahenduste aktiveerumise lähtepunktiks on tehniliselt sarnased andmed, mida iga objekt väljendab oma iseloomulike vahendite abil – digitaalne ekraanide installatsioon läbi interaktiivsete hüperabstraktsioonide, digitaalne kangas läbi õrna valgusmängu, kineetiline valguslagi aktiveerub digitaalse ruumiobjektina.

Interior view of the Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel)
Vahetänav: sisekujundus täiendab Kultuurikatla tööstusõhkkonda digitaalse
ja looduskeskse mõõtmega (foto: Aron Urb/EU2017EE)

Ajaloolise hoone kohandamisel kaasaegseks, idufirmaliku atmosfääriga töökeskkonnaks tuuakse sohvabaaris selle ruumilised omadused ja ajaloolised detailid esile moodsate disainlahenduste abil, mis on inspireeritud Eestimaa puutumatust metsarägast ja rapsikollastest põldudest. Kaasates funktsionaalse ruumi loomisse uuenduslikku Eesti disaini, antakse põgus läbilõige meie mööbli ajaloost, mis ulatub traditsioonilistest Saaremaa kuurorditoolidest ja Lutheri vabriku uuenduslikust painutatud vineersohvast kaasaegse mööbli, valgustuse ja disainielementideni.

 

Nende installatiivsete lahenduste ja interaktiivsete pindade koosmõjul seotakse kogu Kultuurikatel mõtteliseks tervikuks, mis võimaldab poliitikutel ja kogu rahvusvahelisel seltskonnal suhestuda Eestimaa loodusega, tunnetada kohaspetsiifilist identiteeti ja kohandada ruum sünergiliseks kohtumispaigaks.  

Interior view of the meeting room at the Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel)
Kohtumiste peasaali kujundus sai inspiratsiooni Eesti metsarägast ja rapsipõldudest (foto: Aron Urb/EU2017EE)

„Vool“

Digitaalne installatsioon „Vool“ toob kokku Eesti kaks tugevust – digitaalse võimekuse ja puutumata looduse stiihia. Digitaalsust ei kohta looduses, loodust ei kohta digitaalses maailmas. Kuid „Vool“ ühendab need kaks ühtseks installatiivseks kunstiteoseks. See on võimalik vaid digitaalajastul.

Interior view of the Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel)
Digitaalne installatsioon „Vool“ näitab reaalajas tuule ja inimeste
liikumist (foto: Aron Urb/EU2017EE)

Vaataja ette ekraanile ilmub reaalajas kaugel Hiiumaal Ristna ilmajaama mastide kohal puhuv tuul. Vaataja näeb ja tajub tuule iga puhangut, rütmimuutust, mustreid ja jõudu. Ent kui tõsta käsi, teeb digitaalne installatsioon nähtavaks inimese võime loodusesse sekkuda. Mustrid muutuvad, rütmid teisenevad, inimese tahe ja jõud seisab loodusjõududega kõrvuti. 

Loominguline juht: Mikk Meelak; disainer: Raul Kalvo; kodeerijad: Marti Kaljuve, Mikk Pärast; tehniline teostus: Andreas Wagner; graafiline disain: Agnes Ratas

 

 

 

 

Rohkem pilte Kultuurikatla sisekujundusest on saadaval meie fotode lehel and Flickri lehel.

Toimumiskoht

Tallinn Creative Hub (Kultuurikatel)

Põhja puiestee 27a, Tallinn 10415, Estonia