Eesistumine ja Euroopa Liit

Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni kõrval üks kolmest otsuseid tegevast Euroopa Liidu institutsioonist.

Koos Euroopa Parlamendiga on Euroopa Liidu Nõukogul Euroopa Liidus kaasseadusandja roll. Nõukogu ülesandeks on kujundada liidu seadusandlust, võtta vastu õigusakte ja koordineerida liikmesriikide poliitikaid.

Vastavalt käsitletavale poliitikavaldkonnale tuleb nõukogu kokku 10 erinevas koosseisus, kus kohtuvad Euroopa Liidu liikmesriikide vastava valdkonna ministrid.   

2017. aasta juulist detsembrini on Eesti esmakordselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja. Eesistujariigi ülesandeks on aidata kaasa nõukogu seisukohtade kujundamisele, võttes arvesse kõigi liikmesriikide huve, ent jäädes ise seejuures neutraalseks. Eesistumisperioodi jooksul korraldab ja juhatab Eesti Euroopa Liidu Nõukogu kõigi tasandite istungeid, koosolekuid ja töörühmade tööd. Liikmesriikide vahel saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Seega on eesistujariigil ainulaadne võimalus kuue kuu jooksul Euroopa Liidus arutelusid suunata.

Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Kolm järjestikust eesistujariiki moodustavad seejuures nn eesistujariikide kolmiku, kes lepib omavahel kokku, millistele valdkondadele Euroopa tasandil rohkem tähelepanu pöörata. Seeläbi tagatakse, et olulised teemad püsivad fookuses 18 järjestikuse kuu jooksul. Eesti on ühes eesistujariikide kolmikus Bulgaaria ja Austriaga. Eesistujariikide kolmiku programmist lähtuvalt koostab iga eesistuja oma programmi

Eesti soovib oma eesistumisperioodi jooksul olla asjatundlik ja tõhus ning avatud ja läbipaistva tööstiiliga vahendaja, pöörates muu hulgas erilist tähelepanu näiteks digitaalvaldkonnale, avatud ja uuendusmeelsele majandusele ning puhta elukeskkonna säilitamisele.

Selleks tuleb Euroopa Liidul tegutseda ühtselt. Ainult nii saame edukalt vastu astuda kõigile väljakutsetele ning kasutada ära kõiki võimalusi. Meil tuleb leida tasakaal traditsioonide ja uute elu- ja tööviiside, turvalisuse ja uute võimaluste vahel. Selle tasakaalu leidmine kindlustab, et leiame ühiselt edasi liikumiseks parima viisi ning saame pakkuda ELi kodanikele kindlaid tulemusi. 

Loe Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise prioriteetidest.